Kuidas vahetada pangas aadressi

• Logid sisse oma internetipanka
o Selleks kasutad kasutajatunnust, püsiparooli ning nelja (iga kord erinevat) tähte/märki oma teisest salasõnast
• Otsid üles kontaktandmete lehe
• Täidad on-lines ära vajalikud andmed
• Prindid välja tekkiva blanketi
o Oled üllatunud, et blankett ei näe A4 formaadis üldse normaalne välja
• Allkirjastad selle
• Saadad tigupostiga panga peakontorisse või viid käsitsi lähimasse pangakontorisse
Eks näis kui kiiresti mu aadress sel viisil pangas ära muutub. Aga jah, uhkusega võin öelda, et mul on ikkagi oma elu esimene tšekiraamat (kahjuks minu intellikõnts ei küüni sellele tasemele, et mõista, mida sellega peale hakata).

Ikka olen elus...

...lihtsalt kiire on olnud vahepeal - eelmisel nädalal tegin oma esimese ettekande (läks täitsa rahuldavalt edukalt), käisin inglismaa eestlaste suveürituse kontserdil (sai laulda ja lämiseda, tore oli), kolisin uude kohta elama (väga palju toredam - usun, et see mõjub motivatsioonile kenasti ja tervendavalt). Seega - täitsa toredasti läheb hetkel, katsun kunagi ka pikemalt kirjutella. Kui veel uude kohta kirjutuslaua saaks, siis oleks täis värk, noh. Ahjaa - sõbrad nüüd võib külla tulla küll - isegi kui ma oma orjuse tõttu ei saa täiega teile pühenduda, siis õnnestub minu juurest vähemalt metrooga linnagi pääseda.

eadööd!

Puhkusel käidud...

... ja nagu ikka, on peale puhkust pisut raske ennast töörindele tagasi säädida.

Kuid mis siis sai puhkusel tehtud? Lühidalt öeldes - puhatud.

Tallinnasse jõudes kohe poest läbi, kuna mulle oli küll lubatud, et on 30 kraadi sooja ja päike on ka keset ööd seniidis. Aga võta näpust - hoopis uputati Tallinnat. Ja kuivõrd pidin edasi minema loomaarstide suvepäevadele, oli vaja miskit vähe poripidavamat jalanõud. Mõtsin, et ostan miskid tennised mida kõlbaks trööbata, kuid tuli välja, et ei olegi see nii lihtne ülesanne, leida sobiva hinnaga (loe: odavaid) tenniseid. Õnneks leidsin esimesest ettejuhtuvast poest, milleks osutus Timberland, soodukaga madalad matkajalatsid. Võtsin siis vastu otsuse, et neid säästma ei hakka vaid lähen sirgelt porri nendega. Ja kui mustaks saavad, siis panen kohe pesumasinasse kah. Poemüüjale see mõte väga ei meeldinud, kuid mis ta ikka teha sai - raha ju tahtis saada.

Seejärel, nagu ennist hõigatud, sai mindud suvepäevadele. Oli tore - sai sauna, ujuda, natu napsi võtta, tantsida, lämiseda niisama maast ja ilmast toredate inimestega. Nagu üks korralik suvepäev olema peabki.

Edasi Tartusse (loomulikult ei õnnestunud päris kohe suvepäevadelt ära sõita :P). Õhtul üritati mind veenda krossitsiklitega vurama, kuid loobusin. Ei olnud veel sellist tugevat tunnet kerel sees. Selle asemel sai hoopis grillitud ja tšillitud.

Edasi sai veedet pisut aega vanemate juures, kus ka kõige suuremat hingekosutust - suitsusauna - pakuti. Sealt edasi viisid eksirännakud mind korraks Lätist läbi - vaja ju ikka vahel veenduda, et neil kõik kuus varvast alles on. Olidki :P .Tagasi tulles põikasin läbi Antsu-Lilli man't. Kohe kena on kaeda, kuidas ikka karjakoer tööd teeb. Ja rõõm näha, et Rõõmu talus ka majaehitus üsna ladusalt laabumas.

Tagasi Tartus sai peale ühe kohvitamise käigus tulnud mõtet väike tiir tsiklitega tehtud. Otepääle, seal päikeseloojangul üks eine ning seejärel edasi vuratud. Kusjuures oleks varem teadnud, et Otepää-Kanepi tee nii tore tsiklitee on. Isegi pimedas täitsa nupi. Soovitan soojalt.

Tuur kujunes lõpuks pealt 100 km-seks ja sai kenasti ajusid tuulutella. Seda ikka vahel vaja ju.

Hakkaski siis puhkus otsakorrale saama ja vaja tagasi põhjaosariikidesse tüürida. Seal veel toredate inimestega aega veedet ning siis tagasi uduse Albioni poole teele. Mitte et siis oleks seiklused päris otsakorral olnud. Nimelt lennujaama jõudes selgus, et lennuk hilineb tehniliste probleemide tõttu vähemalt paar tundi. Ega's midagi - sai helistet sõpradele, et vaja aega pisut surnuks lüüa. Läksingi linna peale laiama. Napilt oleks lennukist maha jäänud, kuna oli teine otsustanud siiski pisut kiiremini kohale jõuda. Peale ma igatahes sain ja jõudsin kenasti Stanstedi lennuväljale. Kuid seal esmalt ei tulnud lennuki uks lahti, seejärel ei saadud silda lennuki külge ning kui juba oli trepp välja sebitud, selgus, et ka terminalidevaheline rong oli läinud sinna, kuhu valgus ei paista. Siis ootasime veel pisut, et saada buss, mis meid terminali veaks. Sealt edasi laabus kõik juba kui lep'se reega. Kuid koju jõudsin kesköö asemel umbes pool 3. Ja 7ks tööle minnes oligi puhkus läbi.

Igatahes tore oli puhata. Nagu alati. Ja mul on maailma kõige toredamad sõbrad. Aitäh, et olemas olete!

Ja tagasi Londoni suunas lennates oli mõte peas, et võtaks lihtsalt garaažist tsikli ja sõidaks koju ära. Aga noh, seekord siis veel mitte.

Järgmine puhkus on õnneks juba oktoobri keskpaigas. Kui just enne mind siit minema ei aeta.

Peatse kohtumiseni, sõbrad!

PS: ja kuna nüüd kohekohe kolin uude kohta elama, kuhu lausa metrooga tulla õnnestub, siis olge te teretulnud külla. Isegi kui juhtub nii, et töö tõttu väga mahti ei ole, siis linna peale turistama saate ikka minna.

PPS Londoni märul meie juurde ei ole jõudnud ja seega ärge muretsege, minuga on kõik korras.