Kell

Thursday, July 21, 2011

Lühikesi mõtteid...

Oli aastaaruandekoosolek - tuleb uus kolme kuu pärast, vaja pisut selle nimel rahmeldada. Lühiülevaade: ingliskeel s--t, baasteatmised s--tad. Tegelikult asi ilmselt nii hull ei ole (ilmselt need kes teavad võivad kommenteerida mu keeleoskust ja baasteadmisi). Lihtsalt siin riigis tikubki olema tagasiside sama positiivne nagu ilm või ehituskvaliteet.
Imke, kolmanda aasta resident, lõpetab homme residentuuri. Täna oli õhtusöök. Seega olen mina alates uuest nädalast kõige vanem (hierarhiliselt) kardioloogiaresident ja kõige vanem (ealiselt) resident. Staarost ne raadost. Või ehk siiski.
Kaks nädalat veetsin neuroloogias ja siinkohal võin ainult positiivset tagasisidet anda - selgelt on näha, et see osakond on ühemõtteliselt suunitletud residentide eksamist läbisaamiseks ettevalmistamisele. Oleks teised osakonnad (k.a. kardioloogia) samasugused. Siis oleks ilmselt see koht väga tore. Kuid igatahes olen selle kahe nädalaga üksjagu õppinud. Ja seda mitte niivõrd neuroloogia valdkonnas (kuigi ka seda), vaid just ses plaanis, et kuidas oma õppimist ja tegevust siin rohkem eksami suunas ajada.
8 päeva pärast pakin asju, et lennata nädalaks puhkama. Ja usutavasti kulub puhkus kenasti marjaks ära. Seega, sõbrad, õlled külma, paluks - peatselt kohtume!
Ja siia tagasi jõudes loodan peatselt kolida uude elukohta. Sellisesse kohta, kust saab soovi korral ja vaba hetke olemasolul metrooga Londonisse sõita. Ja ka Londonisse tulles metrooga mulle külla sõita. Tere tulemast!

Friday, July 8, 2011

Aastaaruanne

Huvitav, kas aruanne on see koht, kus viimanegi aru ära antakse. Või koht kus hakkatakse aru saama, kui andetu sa oled.
Okok, ei hakka siin väntsutama neid sõnu ühtigi. Aga jah, siinkohal oleks sobilik teha võike aruanne, mis muljed sellest aastast jäänud. Ja päriselt tuleb mul kah aastaaruanne töö juures, ja seda juba esmaspäeval.
Lühidalt siis (juhuslik järjekord, nii nagu asjad meelde turgatavad):
* kodust (sõbrad ja värgid, noh; loe alguse otsa blogisid) eemal olemine - algatus oli üsna räme. Oletasin, et minus on jupike rohkem seda mustlaseverd. A noh, ju siis selleks korraks ei jagunud. Nüüdseks olen selle olukorraga sõlminud vaherahu. Ja eks ole see eemalolek ka lakmuspaberiks, et kes kui palju ja kuidasmoodi hoolib. Mõni ikka veel mäletab... (ja mina mäletan kah mõnda :)
* transport: ühe hingetõmbega siia sõitmine, oli hull ettevõtmine. Samas, eks millaski tuleb siit sama moodi tagasi sõita. Ja seda lausa kahel korral - tsikkel ja auto mõlemad ju siin. Kui auto muidugi vastu peab - on teine üsna ebainglaslikult suitsema hakanud. Kuid eks sinna veel sedapalju aega. Transport UK-s: sõita nad siin ei mõista - ringristmikel (mida siin on meeeeletult palju), võivad nad näiteks täiesti tuimalt sisemisest reast otsustada välja keerata ilma, et vaevuks peegli või suunatulede olemasolust enda pühalikku sõidumeeleolu häirida laskma. Vasakpoolne liiklus - pole hullu, harjub ära. Nii umbes kolme päevaga. Kuni harjumiseni kandsin käekella valel käel - see harjumatus meenutas (eriti kurvidesse-ringristmikele minnes), et vaadata tuleb valele poole. Vasakpoolses liikluses on ka õigepoolse autoga teoreetiliselt ohutum, kui peaks midagi juhtuma - ristmikule välja sõites ning ka sirgel teel laubaka puhul on tõenäoliselt kaardilugeja iste see, mis paugu kirja saab.
Elamine: kinnisvara on siin riigis kallis, aga seevastu viletsasti ehitatud :P. No on noh! Näiteks ei ole nad tulnud selle peale, et vannituppa tasub üks auk seina sisse puurida, et sinna niiskust ei koguks ja kogu krempel hallitama ei hakkaks. Või siis näiteks seda, et topeltaknast (jah, see on siin kõva argument, kui üüripinda otsid) ei ole suuremat kasu, kui akna põsed pole korralikud. Või siis näiteks seda, et kui kompuutriruum toodab kuhjas soojust, siis selle ventilaatoriga (ma tegelikult kahtlustan, et seal on lausa konditsioneer, mitte lihtsalt ventikas) niigi lämbesse koridori juhtimine võib küll säästa kompuutrit, kuid ilmselgelt mõjutab koridori ja lähedal asuvate ruumide temperatuuri...jubedalt. "Kodu": aastakese olen elanud Welham Green'is . ilmselt maailma igavuselt teine küla. Omamoodi on see hea - kui tahad midagi ette võtta, siis lähed mujale, sest hunt kodu lähedalt ei murra, vaid pigem üritab kodus õppida-lugeda-või-muud-asjalikku teha.Kõige selle asjaliku tegemise juures on pisut nadi muidugi, et ega eriti mingit sotsiaalset elu ei ole siin ja seega saab motivatsioon aegajalt ikka üsna tugevalt kahjustada. Ja pisike pime tuba kõrge aknaga (näen siin arvuti taga istudes vaid puulatvu, paari pilve ning ühe kolmekorruselise maja katusenurka), ei aita kah sugugi kaasa. Kuid sellele on lahendus (loodetavasti) - umbes kuu aja pärast kolin siit minema. Sellisesse kohta, kuhu näiteks saavad soovijad külla tulla isegi metrooga; kus on ruumi jupikene rohkem ja maja avaram; kus minu tuba saab olema esimesel korrusel, kust avaneb uks pisikesse hoovi; kuhu kolime koos kahe kolleegiga, kellega maailmavaated mitmeti ühte langevad... usun (kuid eks aeg näitab), et see on päris hea investeering vaimsesse tervisesse, õppeedukusse ja paljusse muusse.
* teadmised: nende lisandumisest ise väga aru ei saa. Samas tuleb ikka ette selliseid toredaid hetki, kus järsku avastad, et:'kurat, sedan'd küll aasta tagasi ei oleks teadnud...'. Seega ilmselt ikka väga palju lollimaks pole jäänud ja ehk on miskit lausa külgegi hakanud. Samas tean ka seda, et ikka piiiiikkkk maa on minna enne kui teadmised sellele tasemele saavad, et eksamid ära saavad tehtud. Loodetavasti ikka õnnestub esimese raksuga diplomieksamid (neid mul kaks, esimene on 2012 septembris, teine, juhul kui esimene edukas, 2014 aprillis) ära teha.
* teaduse tegemine: siinkohal on pisut kahju, et varasemast järjest erilist teaduse tegemise kogemust ei ole. Algatuseks hirmutas ära, ja ega ma praegugi veel täitsa hirmuvaba ole. Aga eile näiteks, olles kaks päeva lihvinud andmeid oma hirmsuures tabelis, hakkasin ühtäkki leidma seoseid ja üllatavaid tulemusi - see kohe kisub statistikat tegema, et kas ikka on tõepoolest asjadel mingi seos omavahel või on tegu lihtsalt üksikute juhuslike leidudega. Õnneks mu projekt selline, et olgu tulemus kummas suunas tahes, avaldamiseks kõlbab ikkagi, sest see on üks üsna oluline jupikene Bokserite elust, mida ei ole keegi seni trehvanud uurima :)
* inimsuhted UK-s: eeeeee...eeeeeee...eeeeee, seda et kummalisel kombel suhtlen (peaaegu ainult) mandri-inimestega. Ja sama tikuvad tegema kõik mandri-inimesed. Ei tea kas viga on 'meis' või 'neis'. Või siis on lihtsalt kultuuriline taust niipalju erinev, et kujuneb nii. Või tuleb see hoopis sellest, et mandriinimesed on kõik oma keskkonnast välja kistud/viskunud. Ei tea, aga ega sellest väga miskit kurvastust ei ole sest kohalikud ongi ju ....:P. Ja õnneks on siin piisavalt mandriinimesi, kellega teinekord koos üks õlu teha või niisama maailma asju arutada.

Selline ta sai, see lühikene ülevaade sel kaunil varahommikul - hommikune magamine ei ole kunagi mul suuremat asja edukalt välja tulnud. Kuid siis ongi ju hea midagi siia kribada. Nüüd aga kerge hommikueine ja siis peaks minema maanteele ajusid tuulutama. Näiteks: http://bit.ly/mTtOoT , aga ega siis tsikliga kunagi ette tea, kuhu minemise plaan järsku pähe kargab - sõita tuleb sinna, kuhu esimene ratas parajasti näitab.
(ahjaa, teemasid, mis veel meelde turgatasid, ning millest ehk kunagi rääkida võiksin: health-and-safety, tervislik toitumine