... Selja taga. Ja tunne on igati täitsa tore. Töises mõttes vähemalt. Olen saanud juba programmide ja masinate ja töökorralduse ja muu sellise värgi osas süsteemid kenasti selgeks ja tehniliselt laabub asi sujuvalt. Töö sisulise poole pealt ei saa kah kurta - on nii selliseid pooltavalisi kui ka äärmiselt veidraid patsiente. Nagu Andrew ütles, näeb siin sageli selliseid veidraid asju, mida residentuuri ajal ei kohanud. Mingit loogilist seletust sellele ei ole. Võimalik, et lihtsalt natuke suurem edasisaatvate arstide ring ning seetõttu tuleb selliseid patsiente, kes ei ole 'puhtad' kardiopatsiendid vaid kombinatsioon kardio-sise-neuro. Või siis ei osanud residentuuri ajal asju piisavalt ebatüüpilisteks pidada. Või siis asjaolu, et juhendaja vaatas üle õla, muutis asjad palju selgemaks ja tüüpilisemaks. Mine tea.
Siinse kliiniku arstid on meeldivalt pädevad. Aga õnneks mitte mingid utoopilised üüberinimesed (nagu ma pisut enne siiatulekut kartsin). On neilgi oma teadmistes augukesi ning hõredamaid kohtasid. Ja see annab võimaluse üksteiselt nõu küsida ja patsientide üle aru pidada. Ja nii me kõik õpime ja saame paremateks. Tore!
Edasisaatvate arstide tase siin on.... varieeruv. On neid, kes teavad üksjagu ja jagavad matsu täitsa kenasti. Aga suur hulk on ikka selliseid... teistsuguseid. Pean siinkohal kiidusõnu ütlema Eesti arstide kohta (vähemalt nende kohta, kellega läbi ühiste patsientide kokku puutusin)!
Olen nüüd lõpuks ka oma korterisse sisse kolinud. Asukoht on väga mõnus - kesklinna 5 min jalutamist, töö juurde 10-12 min autosõitu - praktiliselt nagu Tartus, üksnes jõgi on tsipakese kaugemal. Aga näiteks jooksma on siin kah lihtne minna ja täitsa toredaid trajektoore võtta.
Winchester, sedapalju kui ma olen jõudnud temaga tutvuda, on kah täitsa ok. Selline vana ja vaatamisväärne. Mulle pole inglise arhitektuur seni erilist muljet kunagi jätnud (kogu see punakaspruuni tellika kuhi), aga Winchester oma vanaduses on ikka jupike parem. Kui kuskil olla, siis siin on täitsa nitsivuu. Olen siin ümbruses kah pisut ringi sõitnud ja esmamulje on selline, et vanakooli külad on rahuldavalt kenad, aga uuemad kohad on ikka sellist üheülbalist tellikat täis.
Tööga seoses veel mõned mõttekillud:
Andrew läheb aasta lõpus minema. Seega tuleb tast erialaselt välja pigistada mis pigistada annab. Kõik eksamist läbi saamise nimel :)
Asemele tuleb Valentina Palermo, kellega reaalselt olen kolm-neli korda kokku puutunud (nendest kaks eksamit tehes ja ülejäänud kuskil kongressidel). Aga samas oli ta minu ARVC-artikli teine autor. Selline pisikene ongi see veterinaarkardioloogia maailm. Igatahes vast kasu sellestki - temaga oleme erialases mõttes täpselt sama joone peal - mõlemad kukkusime erialaeksamist mullu läbi ja mõlemad hakkame seda uuel aastal uuesti tegema. Seega ehk kasu ka eksamiks valmistumise perioodil.
Töö juures meeldib mulle see kuidas emergentsisid käsitledtakse - kui mingi patsient on erakorralisena tulemas, siis enne veendutakse, et kõik vajalikud ressursid - nii arstid, nursed, ruumid, seadmed ja kasvõi kennel patsiendi jaoks oleks olemas. Ja kui miski on puudu ja ei õnnestu mingi vangerdusega ka vajalikke ressursse tekitada, siis lihtsalt ei võeta vastu ja kogu lugu. Kõlab esmapilgul karmilt, aga tegelikult ikka väga palju parem kui ühes kliinikus, kus enne siiatulekut töötasin - seal lihtsalt topiti selline patsient jõuga ooteruumi ja siis loodeti, et ehk kuidagi keegi ikka olukorra lahendab: tulemuseks rahulolematu klient, stressis töötajad, ja halvimal juhul meditsiiniliselt halvasti käsitletud patsient.
Vot sellised mõned mõttekillud siin esimese kuuga kogunenud. Praegu olen tegemas nädalavahetuse valvet ja õnneks on olnud vaikne. Vaikne on hea. Siis ei pea ma isegi tingimata kliinikusse minema. Kui midagi on tulemas, siis helistatakse mind kohale. Sel nädalavahetusel polnud põhjust sinna minna. Sain pisut kodu sisustamisega tegeleda. Nüüd on kodu vähemalt sellises korras, et kui hakkan täie rauaga õppimisele rõhuma, siis on kõik tingimused selleks olemas. See saab toimuma septembri alguses. Siis pole enam vaba aja sisustamisega mingit muret - kõik olemasoleva panen õppimisele. Nii lihtne see ongi. Ahjaa, paar loengut vajavad kah ette valmistamist. Aga eks see ole kah õppimise erivorm.
Kirjutamiseni!
