Killuke iseseisvust

Pealkirjast ärge sedakorda sisu otsige. Lihtsalt panin pealkirja, kuna väidetavalt peab pealkiri ikkagi olema.

Mis siis vahepeal toimunud on...? Elu ikka üsna ühes rütmis läinud. Toredat killukest sedapalju, et sai siis taas korraks Eestisse põigatud. Ja nagu oodata oligi, oli ootuspäraselt tore. Sõbrad-õlu-saun-sõbrad jne. Suutsin Gorebelli auto ära lagundada, korda teha ja uuesti ära lagundada. Kuid need ju lihtsalt asjad, küll need kas korda saab või uued hangitakse. (Ääremärkuse korras - sel korral küll piirdub asi ikkagi korda tegemisega). Ja siis muidugi korraks kliinikust läbi käies kaks toredat patsienti mulle pihku susati. Koer koeraks, sellel lihtsalt trikuspidaaldüsplaasia ja kolmanda astme AV blokk. Aga vasikas oma ectopia cordis cervicalis'ega oli küll põnev elamus.
Ja nüüd olen tagasi ning praegu käsil kaks õppenädalat. Nende jooksul peaks üsna suure koguse oma katsega seonduvat kraami suutma korda teha. Ehk siis praegu on käsil suuremat sorti statistika närimine. Nagu kuradi kõõluseline hakkliha, mida järad ja järad ning miski ei tundu sellest muutuvat. Aga eks ta laabub ikka tasapisi, ei usu mina, et ta laabumata jääb.

Täna sai ka üks pisike tiir Albionis tehtud üle hulga aja ning täitsa kenad kurvilised rajad sattusid mu esiratta alla. Ikka kena on kaarutada kui täiesti legaalsete (heaküllheaküll, eks vahel vist läheb törtsu üle kah) kiirustega saab mõnusa sõidutunde kätte. Ning üks tore koht trassil oli London Glider Club. Kes teavad, need teavad - kunagi oli mulgi selline mõte, toona jäi see sõit pidama selle taha, et almavüü asus lasnamäe servas ja üritus toimus uduumbe hilisõhtusel ajal. Olin toona vist 12 või miskit sinnakanti. Mine tea...

Ja siis ikkagi vastus küsimusele, et mis see pealkiri selline sai...? Nimelt oli reedel üks baloonkateteriseerimine (kopsuklapi stenoos), mille juures olin mina käsi number üks. Lahe. Kohe pärispäris lahe noh. Ja kõik läks suurepäraselt.

Muutusteta läänerindel

Lihtsalt mõtsin, et annaks vahelduseks elumärgikest. Midagi eriti põrutavat pole vahepeal toimunud ning elu läheb üsna ladusat rada. Töö juures stabiilne - CP juhtub positiivses meeleolus olema, siis on lausa tore; kui mitte niiväga, siis natuke vähem tore. See nädal oli näiteks täiesti positiivne.

Sel nädalal oli ka üks MVetMed kursus. Kui kõik kursused nii ladnad oleks, siis poleks väga vigagi. Kasside südamehaiguste kursus nimelt. Ja selle juures eriti positiivne see, et kogu kursus võttis ühe päeva. Eksam kaasa arvatud. Ainult vaja veel üks haiguslugu eksami osana kodus valmis kirjutada ning ongi tehtud.

Töö juures põnevatest asjadest kah - kui nüüd hästi läheb, siis saab ühele kassile Reveal'i ehk püsi-EKG panna. See pole väga levinud siin, mu siinoleku jooksul pole ette tulnud. Ja nagu ikka haruldased asjad tulevad paari kaupa - kui väga hästi läheb, siis mul ühele koerale kah vaja selline naha vahele sokutada.

Ja eriti positiivse noodiga siinkohal lõpetakski - nädala pärast samal ajal pakin asju, et nädalaks kodumaale lennata. Tore :)