Lühikesi mõtteid...

Oli aastaaruandekoosolek - tuleb uus kolme kuu pärast, vaja pisut selle nimel rahmeldada. Lühiülevaade: ingliskeel s--t, baasteatmised s--tad. Tegelikult asi ilmselt nii hull ei ole (ilmselt need kes teavad võivad kommenteerida mu keeleoskust ja baasteadmisi). Lihtsalt siin riigis tikubki olema tagasiside sama positiivne nagu ilm või ehituskvaliteet.

Imke, kolmanda aasta resident, lõpetab homme residentuuri. Täna oli õhtusöök. Seega olen mina alates uuest nädalast kõige vanem (hierarhiliselt) kardioloogiaresident ja kõige vanem (ealiselt) resident. Staarost ne raadost. Või ehk siiski.

Kaks nädalat veetsin neuroloogias ja siinkohal võin ainult positiivset tagasisidet anda - selgelt on näha, et see osakond on ühemõtteliselt suunitletud residentide eksamist läbisaamiseks ettevalmistamisele. Oleks teised osakonnad (k.a. kardioloogia) samasugused. Siis oleks ilmselt see koht väga tore. Kuid igatahes olen selle kahe nädalaga üksjagu õppinud. Ja seda mitte niivõrd neuroloogia valdkonnas (kuigi ka seda), vaid just ses plaanis, et kuidas oma õppimist ja tegevust siin rohkem eksami suunas ajada.

8 päeva pärast pakin asju, et lennata nädalaks puhkama. Ja usutavasti kulub puhkus kenasti marjaks ära. Seega, sõbrad, õlled külma, paluks - peatselt kohtume!

Ja siia tagasi jõudes loodan peatselt kolida uude elukohta. Sellisesse kohta, kust saab soovi korral ja vaba hetke olemasolul metrooga Londonisse sõita. Ja ka Londonisse tulles metrooga mulle külla sõita. Tere tulemast!