Siin ma siis nüüd olen. Kaks nädalat teadusrindel. Patsiente vastu ei võta ning üritan oma projekti käima lükata. Projekti sisu on laias laastus see, et üritan välja selgitada, et kas 24h EKG (Holter) räägib midagi arütmogeense kardiomüopaatiaga bokserite prognoosist. Vaja selle nädala lõpuks saada asi nii kaugele, et mingid paberid anda ära eetikakomisjonile ja siis hiljemalt uuel nädalal saata üht-teist ka juba Liverpooli ja Edinburgi, kust loodan saada täiendavat materjali, mida statistiliselt töödelda.
Järgmisel nädalal olen kardioloogias üle jupi aja taas. Ja järgmise nädala lõpus valvan. Juhendajaks on OG, kellest on teada, et tuleb teha ära kõik maailmas olemasolevad testid. Mis sageli on a) tarbetu ja b) kulukam kui omaniku finantsid võimaldavad. Siis peab resident omanikele seletama, et miks nii palju raha ära kulus. Eriti veel, kui saad teada, et tegelikult polegi enam midagi teha. Või millegi tegemine veel raha nõuab. Nuh, eks loodame sellegi üle elada.
Ning seejärel algab 12 nädalat sisehaigusi. Milles sisaldub veel täiendavalt kolm nädalavahetuse valvet. Kui see jama läbi saab, siis on juba praktiliselt aasta siin ära oldud ja lõpuks ometi hakkan lähenema sellele, milleks siia tuldud sai - kardioloogiale. Järgmisel aastal on vaid 4 nädalat sisehaigusi ja 5 nädalavahetuse valvet. Mine tea, ehk siis hakkab elule jumet tagasi tulema.
Lähiaegadel peaks selguma ka, et kes uueks residendiks võetakse. Loodan, et tuleb keegi, kes teadmiste ja oskuste poolest minuga suht samal pulgal on. Kuivõrd uus resident alustab ameerika programmi järgi oma õpinguid, siis mul kasud sees - saame koos kardioloogias olla, mistõttu on ehk jupike lihtsam õppida ja üheskoos patsiente arutada. Väike oht on, et hakkame pisut üksteisega patsientide pärast kaklema, kuid loodetavasti midagi väga hullu ei ole.
Üks kardio juhendajatest läks nüüd ära, mistõttu töökorraldust ümber sätiti. Nüüd hakkab olema uute patsientide vastuvõtt vaid ETN, K ja R jäävad protseduurideks ja teistest osakondadest tulevate patsientide jaoks. Mõneti võib see hea olla, kui (loodetavasti) tekib sellist aega, mida saab kasutada lugemiseks-õppimiseks-teaduse tegemiseks. Eks see paistab sügisel, mis saama hakkab, aga loodan küll, et pisut sedalaadi aega "normaalse" tööaja sisse jääks.
Elust-olust: vaikselt hakkab kevad kätte jõudma - nartsiss juba õitseb ning mõned tiirud ka tsikliga saanud teha - Cambridges ja Oxfordis ära käidud. Ja eks ole kenam töölegi minna, kui ei pea pilkases pimeduses sinna tüürima.
Selline väike vaheraport siia sedakorda. Nüüd tagasi raamatu rüppe. Ehk siis saan pisut targemaks kah. Ning ehk saab kuidagi selle aja siin kiiremini kulgema meelitatud. Kuigi, jõulust edasi on isegi märkimisväärselt ladusalt seda kalendrit kruvinud. Kuu aja pärast jääb juba veerand kogu ajast selja taha. Polegi ehk päris võimatult lootusetu see olukord selliselt vaadates.
No comments:
Post a Comment