Paberitööd on üksjagu, aga tundub, et sisehaigustes on aktiivne juhendamine parem kui kardios. Või siis aitab kaasa ka see, et tasapisi hakkan juba siinse süsteemiga ära harjuma ning ka kõigist kohalikest murretest vaikselt aru saama. Ning tasahilju hakkab tagasi tulema ka vahepeal oluliselt vähemaks kadunud veterinaarne enesekindlus. Ja tudengitestki on seetõttu oluliselt rohkem abi. Ning ise saan seetõttu ka teistele rohkem nõu anda. Ja üleüldse tundub laabuvat.
Tean, et see tunne saab nädalavahetusel siiski üksjagu muserdatud, kuna tuleval nädalavahetusel olen valves. Ning päris kindlalt ei oska oodata, et mida kõike see endaga kaasa toob. Pisut hirmutasid ka teise aasta siseresidendid, et mu nädalavahetuse senior clinician ei ole ehk kõige tõhusam. Aga... ei ole hullu :)
No comments:
Post a Comment