Tali tuleb...

Täna hommikul oli -4 kraadi ning tore oli, et auto ukse sees oli jääkraabits. Uskumatu, aga tundub, et siingi riigis võib millaski tali tulla. Eile õhtul koju jõudes oli uskumatult mõnus karge ilm. Ilmselt kah mõningased miinuskraadid. Väga vahva oli hetkeks ukse taga peatuda ning kuulata kuidas külmunud lehed puudelt lahti murdusid ning vaikse kolksuga maha kukkusid. Tundub, et aeg on hakanud siin kiiremini liikuma.

Täna sain teada, et vanem kardioresident ei pääsenud eksamist läbi. Karm. Aga ehk õnnestub mul saada sellest innustust ning vihjeid, et tegutseda nii, et minuga sedamoodu ei juhtuks.

Siis sain täna teada ka, et minu teine eksam lükatigi edasi. Algselt pidi olema 2013 septembris, aga on hoopis 2014 aprillis. Rääkisin ka oma juhendajaga, et ilmselt tuleb juba aegsasti arvestada selle muutusega ning panna aegsasti plaan paika, et mida selle ülearuse 8 kuuga peale hakata. Eks näis. Sinna veel hetkeseisuga piiiikalt aega, kuid tõenäoliselt see aeg, nagu ennist ütsin, hakkab üha kiiremini kulgema. Homme näiteks saab täis 1/10 minu residentuurist. Ei oskagi öelda, kas seda on vähe või palju. Ilmselt täitsa üksjagu.

Mis puutub paberitöösse, siis vaatamata sellele, et seda on palju, on sellest tegelikult kasu kah. Kuivõrd enne kui discharge letter (kiri saatvale arstile) piisavalt heaks tunnistatakse, tuleb see tavaliselt vähemalt 1-3 korda juhendajale parandamiseks anda. Parandatakse-kommenteeritakse mitte üksnes meditsiinilisi vigu vaid ka keelelisi. Seega usun, et residentuuri tulemusena saab mu inglise keel väga kõva lihvi. Mis pole teps mitte paha ju tegelikult. Kuigi jah, parema meelega kulutaks osa paberitööks kuluvast ajast (ilmslet keskeltläbi 4-5 tundi päevas) lugemisele. Meditsiiniliselt oleks sellest ehk rohkem abi.

Vot sedamoodi siis tänaseks õhtuks. Nüüd vist võtan hetkeks kitarri kätte ja siis ära magama...