Ära siis liiga kaua üleval ole....

Eile lugesin raamatut. Pisut liiale läksin. Aga paraku oli paratamatus, sest MVetMed kursuse jaoks oli vaja lugeda kaks peatükki. Nüüd ei muiga keegi - lugesin nimelt neuroloogiat (http://amzn.to/gr744k). Ja ära sa märgi, täitsa põnev lugemine oli kohe. Eks ta vähe paljuvõitu oli ning lõpetasin alles pikalt peale kella 2te öösel, mille tulemusena tänane päev töö juures oli pehmelt öeldes pisut unine, aga võin ennast lohutada sellega, et selliseid päevi on tulemas veel kuhjaga.

See nädal veel onkos, ning tundub, et ilmselt homne on veel rahmeldamist, neljapäeval ja reedel ilmselt (loodetavasti) saan pisut rahulikumalt võtta ning pisut ka mõelda-lugeda olnud patsientide kohta.

Ning veel - kaesin täna ilm.ee-st, et kodus kena valge värk alla potsatamas. Uskuge mind, kadedaks teeb. Siinne ebamäärane sügisilm kestab juba pikka aega ning ega ilmselt palju paremaks ei lähe. Kuigi pisut nagu lubatakse, et ehk saab kah millaski lumest rõõmu tunda. Ehkki siinmail tõenäoliselt see peamiselt kaost külvab, aga parem ikka kui paljas vesi...