Vaim värskendet, nüüd onkoloogiasse

Lõpuks sain siis pisikese tiiru tehtud ka rattaga. Selline tagasihoidlik 140 km. Kuid ega's see ilmgi na suurem asi olnud - +5 ja sadas. Tuju teeb toredaks ikkagi ning hea pisut ajusid tuulutada. Kusjuures siinsed teed on ikka vääga head rattaga sõitmiseks - sellised kobedad kurvid, et saab ikka kummi külgesid kah vähe kuluma.

See nädal oli õppenädal, ehk teisisõnu sai veidi laisemalt läbi ajada. Uus nädal algab kohekohe ja viib mu onkoloogiasse. Tundub, et saab taas kiirekiire olema, eriti kui arvestada, et mu vastavad teadmised on vähem kui puudulikud. Loodetavasti peale seda kahte nädalat saavad olema kuigipalju paremad. Ning õnneks kui uskuda teiste väidet, on ka see juhendaja, kes parajasti onkos on, täitsa ok ning peaks olema üksjagu abiks. Seega - pole hullu :)

Selle nädala huvitavatest asjadest - ühele tiibetlasele tehti kardioversiooni, ehk teisisõnu üritati muuta kodade fibrillatsiooni tagasi normaalseks siinusrütmiks. Seda tehakse anesteesias ning elektrišokiga. Täitsa omapärane, kuidas anesteesias olev loom elektrit saades "hüppab". Tulemus - alustati 150 J-st (joul) ning jõuti välja 300 J-ni. Siis saadi koer kolmeks minutiks siinus rütmi, kuid seejärel läks tagasi A-fibi. Tough luck - see koer jääb edasi ainult rohtusid sööma.