Onkonädal läits kiiresti. Isegi pisut liiga kiiresti (mitte, et ma teda taga igatseks :P, see ikka tore, kui aeg kiiresti siinmail kulgeb) - nii oli näiteks neljapäeval 5 patsienti 30 min vahedega (kemoteraapia päev). Teoreetiliselt peaks see olema ok, tingimustel, et sa a) oled onkoloog või vähemalt onkoresident või siis mingitel muudel segastel asjaoludel jagad matsu väga ladusalt b)patsiendid kes tulevad, on eelmisest visiidist saati olnud stabiilsed ning ei vaja täiendavaid uuringuid. Minu puhul ei pädenud aga kumbki tingimus. Idee järele peaks kemoteraapia visiit olema: terekuidasonläinudviimasestvisiidistsaati - patsient sisse - vereproov(id) - veenikanüül - keemia sisse - veenikanüül välja - patsient põgusa seletuse saatel koju. Ning armas lugeja ei mõista mind hukka, et ma ei hakka üksipulgi seletama kuidas minu päev kujunes, kuid igatahes hõlmas see endas sedatsiooni, röntgenit, kõhuõõne ultraheli, südame ultraheli, paari täiendavat FNAd, suhtlemist laboriga jms pudipadi lisaks plaanitule. Hea oli, et mul juhendaja (AS) selline, kes sellisel päeval ka ise midagi teha võtab - väidetavalt teise onko juhendajaga oleks ma olnud täiesti oma käe peal. Eks see paistab, jaanuaris saan tolle juhendajaga (AL) olla 2 nädalat.
Eile pidasin puhkepäeva - käisin laulukooris ning tegin seda tsikliga. Kui siin õpib töös intensiivne olema, siis tuleb nähtavasti ka vaba ajasisustamine intensiivistada ja ühendada võimalusel mitu toredat asja ühe ajavahemiku sisse.
Siinne laulukoor on pisut nii-ja-naa. Ilmselt seetõttu, et olen motokoori laheda seltskonna ja megatoreda dirigendiga lihtsalt ära hellitatud. Aga no "mu kukk on surn'd..." on igast asendist häälte lahtilaulmiseks meeleolukam, kui mingi jeesumihõnguline karjamaa.
Täna keskpäevast siin asjatanud - uue nädala raamatuklubisse pean mina küsimused tegema - tehtud; mõningane kogus patsiendijuhiseid ripakil - peaaegu tehtud (niipalju kui hetkel võimalik oli), homse ajakirjaklubi artiklid välja prinditud, kuid vajavad veel lugemist, miskit pudipadi (meilikasti korrastamist jne) ja ongi 6 tundi läinud nagu niuhti. Nüüd koju, et lugeda läbi homsed artiklid, statistika raamatust üks peatükk või pisut, lehitseda veel natuke Coutot või Kirk'si onko teemadel ja siis võikski päeva lugeda korda läinuks.... ei pigem ikka lihtsalt lõppenuks :P
No comments:
Post a Comment