Ajakirjaklubi! Päris ära ei tapnudki :)

Täna siis tegin esimese ettekande ajakirjaklubis. Eks ta pisut ärevust ikka põhjustas, et kuda ma sellega toime saan või tulen. Aga polnudki väga hullu. Kolm artiklit tunni ajaga ette kantud nagu niuhti. Või õigemini peaaegu nagu niuhti. Nimelt trehvasin hullu peaga võtma ühe sellise artikli, mis isegi minule kui ainukesele kardioinimesele pundis oli paras lugu teemal kosmosesüstik Challengeri isolatsiooniplaatide ioonvahetusliku radiatsiooni mõõtmine. Kümmekond lehekülge tihedat teksti, milles võrreldakse omavahel kolme erineva meetodiga saadavaid paarikümmet erinevad indeksit, mille vahed on väga minimaalsed ning mis peavad ära tõestama, et varese ja haraka lennuomadustel on tõenäoliselt väga minimaalne, kuid heal juhul mõningast statistilist tähtsust omav vahe. Või midagi sinnapoole. Positiivne oli see, et tund aega sai paratamatult ühel hetkel läbi ning olin sunnitud väga peenetest detailidest kiiremini üle libisema. Mille üle oli kõigil heameel. Järgmisel korral olen targem ning valin pisut paremini artikleid. Kuigi võibolla on isegi hea, kui sellised keerulised ja spetsiifilised artiklid, mida just mul kõige enam vaja on, olen sunnitud töötama väga üksipulgi läbi.

Ahjaa, pisut töövälist kah - nädalavahetusel oli siis Euroopa Eestlaste koori laager. Väga vinge üritus oli. Tore mõnda sõpra siin riigis kohata, laulda ca tunnine kontsert maha ning hiljem veel poole ööni lobiseda ja laulda. Tege rõõmsaks priistani. Või peaaegu rõõmsaks...