[---] meil siin on näiteks e hommikul ajakirjaklubi, kus 3-5 artiklit, e õhtul cardio residendiseminar, t hommikul cardio seminar, k raamatuklubi, kus peatükk mõnest raamatust, n hommikul kardio seminar, n õhtul sesehaiguse residentide seminar või röntgenfilmide vaatamine, r hommikul residentide ettekandeseminar. seega on sellist pidevat formaalset (ja ka sisulist) õppimist üksjagu ning see muudab elu mitmeti lihtsamaks ning ei lase lugemiskoguseid kuhjuda. ning saab ka arutleda loetud asjade üle. ning selle kõige vahele on ikka tegelik töö kah ära paigutatud, mis tähendabki, et päevad algavad vahemikus 6.30-8.30 (sõltuvalt osakonnast) ja kestavad 6-8ni õhtul välja vähemalt. ning sageli vaja peale seda veel (eriti sisehaigustes, kuhu ma veel jõudnud pole) saatvatele arstidele tagasiside andmiseks kirjatööd teha. seega pole üldse üllatav, kui veel õhtul kella 10 ajal majas neid inimesi üksjagu, kes valvega seotud ei ole.
näiteks tänane kardio residendiseminar sisaldas endast südame ja veresoonte kontraströntgenite vaatamist. Vau!
Ehk siis sai vaadatud angiograafiapilte, kuna ühel kujutava diagnostika residendil on oktoobri alguses certifying eksam, mistõttu tahtis natuke ka selle valdkonna piltidega tutvuda (tavaliselt seegi, nagu ka südame ultraheli, pole kujutavate diagnostikute vaid kardioloogide pärusmaa, mistõttu ma meeleldi temaga koos neid kaesin). Loomulikult ei antud talle miskeid päris lastepilte kätte vaid ikka korralikust hardcore otsast. Nuputamist oli kõvasti, aga mõneteistkümne pildiga õppisin rohkem kui antud teemal olen õppinud aastast 1992, mil kooli läksin :P Seega võib aru saada, kuivõrd sirgelt püsti siin olemine mu learning curvi kipub lööma. Ja oletada on, et tempo alles kogub hoogu, sest seni pole ma veel sisehaigustesse sattunud (alles oktoobris esimene laks). Seal, nagu olen aru saanud, pidi olema elu kõige karmim.
Siis olen kujutavas diagnostikas sattunud ka näiteks ortopeedilisi pilte vaatama. Ja isegi nendest on võimalik oluliselt rohkem välja lugeda, kui ma siiamaani oleks uskunud. Seega tekib kohati tunne, et mida ma siis ikkagi nende aastatega (2010-1992=18) olen omandanud :P Loodetavasti avaneb ehk kunagi võimalus midagi tuleva 3ga omandatavast kodukanti tagasi tuua ja seal laiali jagada.
Eelnevast tulenevalt võiks keegi viidata tähtsatele onudele-tädidele, et väääääga mõistlik oleks, et veterinaarsel akadeemilisel karjääriredelil ronimiseks tuleks Dip(EBVS) võrdsustada PhD-ga. Mõned näited: Adrian Boswood (ei ole PhD), Daniel Brockman (ei ole Phd), Chris Lamb (ei ole Phd). Ja seda nimekirja võiks jätkata väga pikalt. Jube uhke oleks, kui näiteks mõne nendest vendadest-õdedest õnnestuks epasse kasvõi ajutiselt professuuri meelitada. Aga nad ei kvalifitseeru ju :P
No comments:
Post a Comment