Täna siis õnnestus teha midagi väga lahedat - osalesin kopsuklapi laiendamisel balloonkateetriga. Ilmselt paljud teadsid, et hindan brnhoskoopiat lahedamaks, kui enamus arvutimänge, aga südame kateteriseerimine on kordades vingem. Nüüd siis selle asjaga kah käsi valgeks saadud. 3 aastane saksa lambakoer kopsuarteri suistiku stenoosiga vajas selle laiendamist. Kuna tegu suhteliselt suuremõõtmelise koeraga, siis avardati suistikku kahe balloonkateetriga. Anestesioloogidele meeldib see variant rohkem, kuna südame parema poole väljavoolu trakti ei sulgeta terves ulatuses hetkekski. Kardioloogi vaatevinklist aga on see pisut keerukam, kuna kägiveenist peab kaks komplekti kateetreid alla toppima. Ning selleks vajalik kolm komplekti puhtaid käsi. Mis andiski mulle toreda võimaluse põgeneda tänaseks päevaks pehmete kudede kirurgiast tagasi oma kodupessa kardioloogiasse. Loomulikult eilse õhtu kirjandus sisaldas üksjagu selle protseduuriga seonduvat :) Kuid kogemus oli väga ergastav ja lahe. Protseduur läks laias laastus kenasti, ainus viperus oli, et angiograafiapumbaga sai pisut liiale mindud ning üks kateeter kontrastainega puruks pumbatud. Ega's muud, kui uus kateeter sisse ning edasi kulges juba viperusteta. Vinge! ma ütlen. Ja ehk saab juba järgmisel reedel uuesti sarnast asja ette võtta. Siis küll plaanis üks taskuformaadis koer, mis lisab protseduurile üksjagu vürtsi. Ootan põnevusega.
Ahjaa, muidugi on kõige noorema protseduuril osaleva residendi ülesandeks kateteriseerimisraporti koostamine, mistõttu homne hommik on kah kenasti sisustatud paberitööga.
No comments:
Post a Comment