(Plaan - ultraheli, rinnaõõne röntgen, vererõhk, EKG, Holter). Patsient ultraheli jaoks lauale, 2 ekg juhet kolmest külge ning.... ventrikulaarne tahhükardia. Ja mina vanim (antud juhul ilmselt isegi vanuselt ja veelgi enam - mina ainuke klinitsist ruumis) klinitsist ruumis. Aga V-tach tähendab totaalset kriisi, kuna järgmine samm on V-fib ja siis asüstoolia. Puta madre! Alustame siis kõigi kräshi protseduuridega ning samal ajal üritame saada ühendust mõne vanema kardio klinitsistiga - tulemusetult, mõne ICU residendi või klinitsistiga - esimene jõudis kohale ca 10 min pärast. Ei hakka kõiki üksikasju siinkohal läbi käima, aga igatahes jõudsime kolida patsiendi ICU-sse üle ning loomulikult jäi ta ikkagi minu hingele. Pika möllamise 4 lidokaiinibooli, IV diltiaseemi ja muu möllu tulemusena saime teise pisut stabiilsemaks. Kuid V-tach püsis ikkagi. Vaja otsustada, kas teha rinnaõõne pildid (lihtsaim, mis oleks võinud sellelt selguda, oleks olnud kohutav kuhi kopsumetastaase). Otsustatud-tehtud. Sedatsioon nii labiilsele patsiendile? Miks ka mitte :P. Kopsupildid tehtud - metastaase ei kuskil. Tagasi ultrasse - kohutav süstoolne düsfunktsioon. Nõupidamine, mis patsiendiga teeme - kas jätame ööseks ICUsse või saadame koju. Lõpuks otsus - Holter külge ja koju. Omanikule kõik 'rõõmsad' lood rääkida teemal, et koer võib suvalisel hetkel surnult maha kukkuda. Kell juba 18. Teise looma omanik kah juba kohal. Nagu tähelepanelik lugeja on aru saanud, pole ma teise loomaga midagi teinud. Õnneks VLF oli tolle ära ultranud. Siis kärmelt endale ülevaade tekitada, et mis siis ikkagi teisel loomal häda oli ning too kah koju anda.
Praeguseks hetkeks on kell 8 õhtul ning nüüd tassike teed ja tagasi tööle, sest vaja paberitöö mõlema kohta ära teha. Vast 3-4 tunniga saan hakkama, kui kärmelt teen. Mõlemad ikkagi suhteliselt segased lood ja vaja nii omanikele antav info kui ka saatnud arstile mõeldud info valmis sepistada. Tegelikult oleks nende paberite sepistamisega aega max 48 tundi, kuid homne päev on uute patsientidega kohe ukse taga. Loodetavasti on homne päev parem kui tänane ja sellist jama kohe uuesti kuklasse ei tule.
Ahjaa, koju tulles vaja veel 3 või 4 artiklit läbi närida. Hmmmmm, nämma!
Aga igatahes parem kui kujutavas diagnostikas hämaras ruumis sumiseva masina saatel mõtetel uitama minna laskmine. Nüüd tänasele tagasi mõeldes võin kindlalt kinnitada, et nukraid-nõmedaid mõtteid pähe ei tulnud. Paar toredat mõtet siiski jõudsid ikka läbi lipsata :)
Ja nüüd tagasi töö juurde!!! Aarbait pidada vabaks tegema :P
No comments:
Post a Comment