Alates eilsest on siis: "back to life, back to cardiology". Kohe va'ga hea on. Hea, et ei pea enam seisma ha'maras ultraheliruumis undava masina saatel, m6tlema sellest, et 6ppimise ja to'o' rytm v6iksid olla tempokamad ning siis leida m6tteid yldse to'o'va'listele radadele suunduvat jne (mitte, et need m6tted nondele va'listele radadele ikka ei tikuks eksima :)).
Nyyd olen hoopis ehhokardiograafiamasina sumina juures (kes teab see teab, kes ei tea, sellele ytlen, et tegelikult on seegi sisuliselt samasugune ultrahelimassin nagu eelnevatel na'dalatel). Eeliseks vaid see, et siin istun ise puldis. Siin v6tan ise patsienti vastu. Siin ootan ise teiste ja'rele, kui logistika ha'iretest tulenevalt to'o' takerdub (mida ikka sellises suures masinava'rgis ette tuleb). Siin olen ise hommikul 7-7.30 kuni 6htul 7-8 to'o'l, et minna koju ja valmistuda m6neks klubiyrituseks (eile 6htul ta'hendas see na'iteks Kirk's-i peatykkide 147 ja 149 la'bi na'rimist ja 2 artikli la'bilugemist.
Aga nyyd pean kiiruga minema tegema yhe sydameultra yhele ICU patsiendile. Nii tore :)
No comments:
Post a Comment