Kodus (heh, kodu definitsioonini jõudmiseks läheb sellel kohal siin veel küll pisut aega, aga ikkagi kasutan sellist kena ja lühikest sõna selle toakese kirjeldamiseks) on asjad juba enamvähem lahti pakitud, vaja veel tekid-linad ja muud pudipadi soetada-hankida-muretseda. Tundub, et vaatamata kõigile pingutustele tuli ikkagi liiast asju ühes. Kuid pole vast hullu, katsun siis võimalust pidi neid minema küütida, enne kui uusi peale hakkab tulema.

Eile sain mobla soetatud ning trehvasin saama sellise, millega on väljamaale helistamine mõõdukalt mõistliku hinnaga. Ega see pea takistama teistel ka mulle vahel helistamast.

Ussisoo on mõõdukalt selja taha jäänud. Samas ikkagi hetkel ja teisel lööb liivapaber hingest läbi. See siiski omamoodi hea tunne, nii veider kui see ka pole.

Täna õhtul miski grill-chill üritus residentidega, usun, et seal toredaid inimesi kah ikka leidub. Nädala esimestel päevadel peetakse meile miskit sissejuhatavat kursust, kus ilmselt üritatakse anda kahe päevaga kätte kogu vajalik info järgmiseks kolmeks aastaks. Õnneks Imke (kolmanda aasta kardioresident) lubas mulle hiljem anda ka "päris" sissejuhatuse, ehk rääkida ära, kellega kuidas ja millal on vaja suhelda :)

Kardio osakonnas tundub olevat vägagi positiivne õhkkond, vähemalt paljud inimesed teistest osakondadest on nii väitnud. Hoiame pöialt, et see ka nii oleks.

Esmamulje liiklusest on hea - oletasin, et tee teisele poolele kolimine oleks karmim. Ja väike mõte kuklasagaras, et ehk toongi millaski ratta järele või hangin siit miskise kaherattalise. Time will show.