Ilmselt hakkan enamasti kirjutama suuresti unise peaga, seega kirjavigu ja raskesti jälgitavaid lauseid tuleb hulgim. Täna näiteks olen sedapalju kutupiilu, et ei jõvva veel palju miskit kirjutada. Tahaks nimelt kirjutada, et kui tore oli kliinikurahva (vist ei tee kellelegi liiga, kui ütlen, et Maarja, Pireti ja Sigridi) korraldatud äraminemise pidu (12.06.10). Tahaks ehk lühidalt peatuda sellel kui palju mahtus rõõmsaid ja ka pisut kurvemaid hetki selle peo ning ärasõidu vahele (vingematest hetkedest näiteks kursa kokkutulek ning Tõrvas suitsusaunatamas käik). Tahaks pikemalt kirjutada kuulsusrikkast tripist läbi Euroopa, mis sai tegelikult alguse isegi varem kui Tallinnast sõitmahakkamine - sai nimelt korraks enne veel Soomest läbi põigatud. Soomes oli tore. Üksjagu ussisoinegi. Kohe väga ussisoine tegelikult. Kuid seal oli ka paljupalju kena/toredat/armast/meeldivat. Näiteks leidus Soomes järv, mis ühe nurga alt täpselt Koorküla Valgjärvena paistis. Ja siis muidugi tripp ise, mis algas Tallinnast autopesula järel teadasaamisega, et üks esituli on surnud (teenindusest läbi põigates, millele kulus muidugi kena kopsakas aega, sain teada, et ei ole pirn, on kseenoonblokk hoopis ning selle parandamiseks tahetaks mult pealt 10 KEEK-i ainuüksi tellitava jupi eest). Tahaks rääkida oma 33 tundi kestnud reisist, mille käigus napilt 3 tundi magada sai. Siis veel esimesi muljeid ainult udutulede väel pimedas UK-s sõitmisest. Oma Londoni landlordist ja ehk nii mõndagi veel.
Ja äkki ma tõesti trehvan kõigest sellest või siis ka järgnevast mõni kord siia midagi kribama. Eks näis. Nüüd aga magama.
No comments:
Post a Comment